Täna tabas meid täiesti ootamatult ülikõva koogiisu. Saatsin siis Miisu kööki vaatama, et mida meil on, millest annaks kooki kokku keerata. Miisu tuleb köögist ja teatab: "Üks kana ja veerand kapsast!". No tegelikult oli mitu muud asja ka.
Värskes Oma Maitses oli mandli-rosinakoogi retsept:
250g rosinaid
200 ml šerrit
150ml paksemat maitsestamata jogurtit
150ml taimeõli
3 muna
140g jahu
100g jahvatatud mandleid
2tl küpsetuspulbrit
100g heledat Muscovado suhkrut
Algus oli paljutõotav. Segasin kaussi 3 muna, õli... siis selgus, et jogurtit meil küll enam ei ole. Oli Haps, metsamarjadega. Pigistasin silma(d) kinni ja segasin Hapsi kaussi. Mandlite peale polnud ma väga lootnud, aga selgus, et ka rosinad olid juba ära läinud. Siis meenusid mulle suvel likku pandud kirsid! Õngitsesin purgist paar kulbitäit viinas leotatud kirsse ja lajatasin taignasse. Jahu ja küpsetuspulbrit meil isegi oli. Muscovadot just ei olnud, aga Ökosahvrist soetatud roosuhkur on ju peaaegu sama! Küpsetasin tunnikese 180 kraadi juures, nagu retseptis ette nähtud. Ah sa pauk! Pealt kullakarvaline, isegi tugevalt tumedam. Seest väga siiruviiruline ei olnud. Pigem nagu... tainas. Välimuselt meenutas midagi tühja autokummi ja hädamaandunud ufo vahepealset. Sellest moraal - ei tasu mugandada, ei tasu! Pilti ei hakanud tegema, kuigi hiljem mõtlesin, et ufoloogid oleks siiski tänulikud olnud.
Kusjuures maitse polnudki kõige hullem. Närisime kesta ümbert ära. Mis me selle vedela siuga teeme, pole me veel otsustanud.
Värskes Oma Maitses oli mandli-rosinakoogi retsept:
250g rosinaid
200 ml šerrit
150ml paksemat maitsestamata jogurtit
150ml taimeõli
3 muna
140g jahu
100g jahvatatud mandleid
2tl küpsetuspulbrit
100g heledat Muscovado suhkrut
Algus oli paljutõotav. Segasin kaussi 3 muna, õli... siis selgus, et jogurtit meil küll enam ei ole. Oli Haps, metsamarjadega. Pigistasin silma(d) kinni ja segasin Hapsi kaussi. Mandlite peale polnud ma väga lootnud, aga selgus, et ka rosinad olid juba ära läinud. Siis meenusid mulle suvel likku pandud kirsid! Õngitsesin purgist paar kulbitäit viinas leotatud kirsse ja lajatasin taignasse. Jahu ja küpsetuspulbrit meil isegi oli. Muscovadot just ei olnud, aga Ökosahvrist soetatud roosuhkur on ju peaaegu sama! Küpsetasin tunnikese 180 kraadi juures, nagu retseptis ette nähtud. Ah sa pauk! Pealt kullakarvaline, isegi tugevalt tumedam. Seest väga siiruviiruline ei olnud. Pigem nagu... tainas. Välimuselt meenutas midagi tühja autokummi ja hädamaandunud ufo vahepealset. Sellest moraal - ei tasu mugandada, ei tasu! Pilti ei hakanud tegema, kuigi hiljem mõtlesin, et ufoloogid oleks siiski tänulikud olnud.
Kusjuures maitse polnudki kõige hullem. Närisime kesta ümbert ära. Mis me selle vedela siuga teeme, pole me veel otsustanud.
1 kommentaar:
Sisu jälle ahju! Ja nii matrjoška kombel kuni võiduka lõpuni! :P
Postita kommentaar