Sinine ja pitsiline periood

Ma ei suuda kunagi miskit ühekaupa kududa.
Eelmise postituse mustad linnusokid said endale sinivalged kaaslased.
Ja kaks sama mustri järgi kootud pitsilist salli on ka endale juba uued omanikud leidnud.

Vahepealsed asjad

Kõik sai alguse sellest, et meie majapidamisse laekus tuliuus õmblusmasin, mis ajas näpud ropult sügelema. Näiteks tekkis täiesti spontaanselt üks teleka vaatamise lapitekk. 150x200 cm.

Ja siis nipet-näpet takkatraavi.
Näiteks üks väike lapitekk ja meigiasjade nutsak.
Lapiteki ruudud ladus tekiomanik ise kokku. Minu asi oli õmblused kokku lasta.



Ja siis sattusin kudumispaanikasse.

Kuu paastulaagrit

Esimese kuuga oleme õppinud ära sellised asjad:

1. Gluteenivaba sai (mida poes müüakse) on jälk;
2. Artur kardab mahlapressi;
3. Karask kõlbab süüa;
4. Läätsed on hea kraam;
5. Mis kell käib NOP-is Pajumäe piimaauto;
6. Maisimanna on IN;
7. Ilma suhkruta saab elada;

Artur üritab lauseid moodustada - "Ahv kukkus" ja "See on lumi" (tugeva prantsuse aktsendiga "se ön lü-mii"). Järelikult - progress!

Laupäevasai

Ostsin eile prooviks gluteenivaba saia. Oli päris jälk. Maitses nagu toores kartong kartulijahuga. Ühesõnaga - enam ei osta.

Selle asemel küpsetasin laupäeva hommikuks biskviittaignast hommikusaia, seda siis gluteenivaba jahu ja päevalilleseemnetega. Isegi see põrsake, kelle pärast kogu perekond saiavaba on, sõi kahe suupoolega!

6 muna
3 dl gluteenivaba jahusegu
1 tl soola
1 tl küpsetuspulbrit
Pasta Rossa maitseainesegu
päevalilleseemneid

Lõin munad kohevaks vahuks, sõelusin sekka jahusegu, maitseiane, soola ja küpsetuspulbri. Pärast sahmasin päevalilleseemned sekka. Küpsetasin 180 kraadises ahjus 15 minutit.

Mösö

Mahekast inspireerib alati midagi pentsikut kokku keerama. Seekord saavutasin läätse-spinati mösö, India suunal. Peale läätsede ja spinati seiklesid selles veel sibul, küüslauk, köömned, karripulber, sool ja pipar. Välja nägi suhteliselt second-hand, maitses superhästi, eriti aurutet riisiga!

2 sibulat
3 küüslauguküünt
õli
1 klaas läätsesid (mul olid punased)
ca 0.5 liitrit vett
köömneid
karripulbrit
soola
pipart
värsket spinatit

Enne ikka sibul-küüslauk wokil mahedaks, vesi peale ja läätsed ka. Lased podiseda, kuni läätsed peaaegu valmis. Siis toores spinat sekka, mauh!

Häda ajab härja raevu

Vastupanuliikumine on nõrgestatud. Täna õnnestus puiklevale pärdikule manustada läätsesuppi ! Sai preemiaks muidugi melonit kah, natukene.

Läätsesupp tuli välja nii:

2 sibulat
tükk suitsuliha
2 porgandit
2 dl punaseid läätsesid
juurikapuljongit
soola, pipart

Keetsin väikse juurikapuljongi. Suhistasin sibula ja suitsuliha potis väikese õliga läbi. Viskasin sekka riivitud porgandid, valasin peale puljongi. Siis loopisin sisse läätsed ja 15 minuti pärast panin soola nati juurde. Kõik sõid hääl meelel.

Rat-tat-tui

Kolmas päev. Keerasin dieet-lapsukesele kokku ühe korraliku ratatouille. Vaatas mehike pentsikut sööki, proovis paar ampsu ja põgenes elutuppa "Oma maitset" sirvima. No kui normaalset toitu ei anta, siis hea toidu piltide vaatamist ei saa nad ju ära keelata!

Bugattiga kruusateel

Arstitädi soovitusel eemaldasime oma elavaloomulise menüüst mõned "üksikud" toiduained - nisu, rukki, kaera, odra, suhkru, mee ja piima. Solidaarsusest teeme pärdikuga dieeti kaasa, ainult puberteet keeldus kategooriliselt ja sulgus oma tuppa (sööma mujalt kaasa toodud toiduaineid).

Esimese hooga tundus, et nüüd saame süüa ainult tatart (mida hetkel õnneks ei müüda), riisi ja keedukapsast. Sellistele toidupededele, nagu meie ära hellitatud pesakond, on see nagu sõit Bugattiga mööda eriti auklikku sorti kruusateed.

Täna tegime näiteks speltajahust ja maitsestamata jogurtist tüümianiga karaskit. Kui seni oli karask minu jaoks juba oma kõla poolest kuulunud kategooriasse "kaerakile" ja muud õõva tekitavad ollused, siis tegelikult vajab ta hädasti rehabiliteerimist! Ühesõnaga, speltajahust karask on IN.

5 dl maitsestamata jogurtit
700 g täistera speltajahu
1 tl soodat
1 tl soola
tüümiani panin ka

Segasin ained kokku, pätsutasin ahjuplaadile nii 1,5 cm paksuse plönni ja küpsetasin 200 kraadi juures. Jee!

Jaanipäevaks

Mis see üks suvi korralikule lumele ikka teeb, eksole! Seega valmistume suvehooajaks korralikke villaseid aksessuaare kududes. Jaanipäeval kuluvad kindlasti marjaks ära, saab tuld kohendada nii et labakud ära ei kõrbe.

Uus nakkus

Nii, nüüd on see siis käes. Uus nakkus, nimelt ehete voolimine. Kes on läbi põdenud, noogutavad mõistvalt. Kes veel pole külge saanud - hoidke eemale, sest tegemist on üpriski laastava tõvega (eriti rahalises mõttes, sest kogu aeg on vaja uusi värve juurde osta ja katsetada).

Panen kaks pilti kah - see mummukee läks ühele väga hääle sõberile, kapsasrooside tulisele austajale, sünnipäevaks.

Sinine Kihnu periood

Olen jälle libastunud Kihnu Roosi raamatu otsa ja teate ju küll, et heaga see ei lõppe.

Seega on viimase nädala jooksul valminud poolteist paari kirjatud käpikuid - Otole ja pool Miisule.

Leia 10 erinevust

Või siis pigem leia 10 sarnasust. Arturi sokid - Pipi stiilis.

Kaua tehtud kaunikene

Alustasin talvel. Siis tegin igasuguseid muid asju, peamiselt mittetulundasin ja õmblesin ohjeldamatult dressipükse ja pusasid. Ja nüüd võtsin end käsile ja kudutasin lõpuni. Tuli välja selline lehtedega. Otsib omanikku. Kes tahab?

Mütsiga lööma

Et saaks minna mütsiga lööma, peab olema hingematvalt ilus, jalustrabav ja kõrvulukustav MÜTS. Nikerdasin endale siis sellise, sidusin lehvi ka külge, et oleks VEEL ilusam. Kokku saigi selline, et mine või kalale.

Ta liigub siiski!

Kodu arenes jälle natuke. Nii umbes-täpselt suuremate laste tubade jagu.
Ei saa talle ju pahaks panna, las ta areneb!

Elu hernestega

Nüüd sai Miisu endale hernestega mütsi. Herned on paraku puust, aga suvel asendame õigetega!

Vastuvoolu

Kudusin pelgalt kiusu pärast põikipidi sõrmikud, hää ja lihtne meelelahutus. Idee pärineb siit. Soovitan soojalt järele proovida!

Kaarile ka!

Viisime Kitile eile sokid ära. Järgmiseks palus ta endale pikad JUUKSED kududa. Mõtisklen selle üle veidike, ideid juba on.

Ja et Kaari saaks vahel jalad lauale visata, kudusin talle sünnipäevaks pitslina juurde sobivad sokid. Triibulised ju sellega ei sobiks.

Kihnu setukad

Kaua-kaua sokijärjekorras olnud Kiti saab lõpuks oma Kihnu Setukad.

Kihnu Setukad seepärast, et muster on pärit Kihnu Roosilt ja värvilahendus kisub pigem setokeste kanti.

Tantsupeole!

Kudusin ristiemale sünnipäevaks geiklubis käimise radikuliidipleedi. Sobib klubitamiseks ja ussimürgisalvi soojendamiseks. 100% villane ja kaks meetrit lai.

Südamlik

Sai jälle natuke näputööd tehtud. Seekord siis üks südamlik sall. Tuli küll läbi sõrmuse, ausõna!

Kolm lugu sünnipäevaks

Arvamus, et me oleme selleks aastaks pillid kotti ja vardad varna pannud, on ennatlik. Vahepeal on kodumaa 90. sünnipäeva silmas pidades valminud järgnevad asjad:

Kõrvulukustav kõrvitsasai

• 50g pärmi
• 5dl sooja piima
• kamakas kõrvitsat
• suhkrut
• vähemalt 1,2 kilo jahu
  
• 1tl soola
• 150g võid
• riivitud sidruni- või apelsinikoort
• rosinaid
• pähkleid

Tee soojast piimast, pärmist ja umbes poolest jahust eelkergitus ja lase sel umbes tunnike soojas kohas kerkida. Samal ajal puhasta kõrvits, tükelda väikesteks kuubikuteks ja keeda väheses vees pehmeks. Vala kõrvitsakeeduvesi ära ja litsu kõrvits kahvliga laiaks. Sega kõrvitsalöga ja maitseained ja rosinad taignasse ning lisa sutshaaval jahu ja pehme või. Mätsi kuni tainas on enam-vähem, vajadusel lisa jahu. Ma jätan taigna tavaliselt nätskema kui tavalise saiataigna ja lasen sel vormis veel pool tunnikest kerkida. Sellisest kogusest saab tavaliselt 3 saia, väga hea on pruukida fooliumist saiavorme. Küpseta 200 kraadises ahjus nii 40 minutit. Lihtsameelsemad ja meesterahvad peavad küpsetist keeksiks ja ka veendunud kõrvitsapõlgurid söövad kahe suupoolega.

Mittekraabine sall

Vahva spetsialist Oto keeldub salli kandmast, sest kõik sallid olevat liiga "kraabised". Võtsin ta siis käekõrvale ja viisin lõngapoodi mittekraabist lõnga valima. Võtsime siis lõngapoes järjest riiulitelt lõngu ja Oto proovis põsega, kas on piisavalt pehme. Valisime lõnga välja. Pakkusin siis, et teen talle triibulise salli - punase ja rohelise ja sinisega.... Ei! Ma tahan endale EESTI salli! Tehtud. Nüüd on ka vanaisa Eesti Salli järjekorras.

Linapoeg

Eelmise postituse laudlina sai endale hiljuti ka poja. Sellise natuke väiksema.

Kudulina

Et meil on elektriga nii nagu on (et enamjaolt siis ei ole), tegin küünlavalgel veidi näputööd ja kudusin ühe laudlina. Päris parasjagu pentsik sai, peaks ära ka tärgeldama.

Artur on siin rohkem nagu mõõtkava mõttes

Samuti tegeleme me aktiivselt küsimusega, kuidas vekkida elektrit (kui teda parasjagu on). Hakatuseks proovin äädikaga purki panna.

Kaminakana

Vastu tulles huviliste palvetele, panen kirja kaminakana retsepti, mida me elektrikatkestuse ajal edukalt valmistasime.

Tarvis läheb:

1 kana
soola, pipart
muid tuntud mekitajaid
kamin
2 punast tellist
grillrest
küttepuid

Esmalt otsi pimedas üles kana ja määri see käsikaudu tuntud maitseainetega kokku ning pista ahjuvormi. Seejärel valmista ette kamin: aseta kaminasse kaks TELLIST, nende peale elektriahjust eemaldatud grillrest ning lükka tulised söed telliste vahele. Aseta kana restile. Las ta küpseb! Meil võttis kanaküpsetus aega umbes 2-3 tundi. Lõpus lisasin kana kõrvale ka kõik sügavkülmas üles sulanud juurviljad.

kana poolel teel

Tähelepanekud:

1. Kanale tuleks foolium peale panna, muidu läheb ta ebaapetiitselt tahmaseks.
   
2. Tuld ei tasu liiga suureks lasta.
3. Kella ei tasu vaadata, pigem proovida hambaga.
   

Areneb

Sobrasin vanade fotode kaustas ja hoomasin, kuidas meie majapidamine on kolme aastaga veidi arenenud. Esimene foto on tehtud täpselt kolm aastat tagsi, päeval, kui saime majapidamise võtmed kätte. Teine siis sel sügisel. Ohhoo!

2005	2008